Inkremenditaalne mudel on tarkvaraarenduse meetod, kus süsteem arendatakse ja tarnitakse järk-järgult väikeste funktsionaalsete osadena ehk inkrementidena. Iga inkrement lisab olemasolevale süsteemile uue funktsionaalsuse, võimaldades varajast kasutust ja pidevat arengut.
Peamised eelised
- Varajane ja pidev tarnimine – funktsionaalsed osad valmivad ja on kasutatavad juba arendusprotsessi algusest, mis võimaldab klientidel kiiremini tulemust näha.
- Riskide vähendamine – probleemid ja vead avastatakse ning parandatakse varakult.
- Paindlikkus muutuste osas – inkremendid võimaldavad lihtsamat reageerimist uutele nõudmistele ja muudatustele.
- Kvaliteedi tagamine – iga inkremendi järel toimub testimine, mis aitab hoida süsteemi stabiilsena.
- Prioriteetide seadmine – tähtsamad funktsioonid arendatakse esimesena.
Peamised puudused
- Süsteemi arhitektuuri keerukus – järjestikune laiendamine võib tekitada arhitektuurilisi probleeme.
- Puudulik ülevaade algfaasis – kogu süsteemi lõplik visioon võib olla ebaselge.
- Integreerimisraskused – erinevate osade ühendamine võib olla keeruline.
- Suurem halduskoormus – iga inkremendi planeerimine, arendus ja testimine nõuab lisaressursse.
Kokkuvõte
Inkremenditaalne mudel on tarkvaraarenduse meetod, kus süsteem arendatakse ja tarnitakse järk-järgult väikeste funktsionaalsete osadena ehk inkrementidena. Iga inkrement lisab olemasolevale süsteemile uue funktsionaalsuse, võimaldades varajast kasutust ja pidevat arengut.
Skeemid:
Results
